Eesti Veskivaramu juhatuse liige Mae Juske kirjutab vesiveskite probleemidest

MTÜ Eesti Veskivaramu on Eesti ajalooliste veskitega seotud pärandit tähtsustavate, veskite ja veskikohtade säilitamisest ja taaskasutuselevõtust huvitatud isikute ühendus.

 

Veskikohtade säilitamine ja taastamine on kooskõlas mitmete kehtivate riiklike arengukavade ja programmidega. Näiteks Kultuuriministeeriumi programmi “Maa-arhitektuur ja -maastik” valdkonna arengukava 2007–2010 üldeesmärgiks on säilitada Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike omapära selle uurimise, väärtustamise ja hoiu (sh korrastamise) kaudu. Programmis on märgitud, et Eestis asub hetkel 212 kaitsealust veskit, sh 61 vesiveskit. Lisaks on kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud 11 veskipaisu. Muinsuskaitseamet on huvitatud nimekirja laiendamisest.

 

Ka Keskkonnaministeeriumi Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 üks eesmärke on tagada kultuurmaastike mitmekesisuse säilimine ja ühtlasi suurendada maapiirkondade atraktiivsust ning rekreatsioonilist väärtust.

Kuid Eesti vabariigis on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus keskkonnakaitse sildi all on tugevalt pärsitud vanade veskikohtade sihipärane kasutuselevõtt. 2004. aastal jõustunud Looduskaitseseaduse § 51 keelab ajalooliste veskipaisude taastamise 112 jõel või jõelõigul, kus asub valdav enamus veel säilinud vesiveskeid (nt Kunda, Pärnu, Väike-Emajõgi, Piusa, Ahja, Pärlijõgi, Võhandu, Elva jne), mille omanikud on huvitatud veskikoha säilitamisest ja veejõu taaskasutamisest. Eesmärgiks ei ole mitte majandusliku kasu saamine nagu mõnikord veskiomanike tegevuse eesmärki nimetatakse, vaid ehitus-, arhitektuuri-, kultuuri- ja tehnikapärandi hoidmine. Veejõu kasutamine on ainult abistav tegevus, ilma milleta ei ole kõigil veskiomanikel üldse võimalik veskikompleksi korrastamisega tegeleda. Samal ajal on palju veskipaisjärvi arvatud riikliku avalikult kasutatavate veekogude hulka, mis tuleneb nende puhkemajandusliku kasutuse tähtsusest ja maastiku miljööväärtusest.

 

Keskkonnaministeerium viib läbi Ühtekuuluvusfondi Tehnilise Abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 “Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine”, mille käigus teostati keskkonnamõju hindamised 12 jõe 35 paisul. Nii projektides kui ka keskkonnamõju hindamise aruannetes on esitatud eesmärk lühidalt – kas pais hävitada või kalapääsu ehitamise kohustus. Samal ajal sotsiaalseid tegureid, sh eespool nimetatud pärandväärtusi praktiliselt ei arvestata, kuigi veskikohad moodustavad kas omaette või mõisakompleksidega ajaloolise terviku. KMH aruteludel veskiomanike ja kohalike poolt väljendunud kohati isegi väga tugevat  vastuseisu ja projekti mõttekuses kahtlemist  tõlgendati projekti läbiviijate poolt teadmatuseks, lausa keskkonnavaenulikuks suhtumiseks. Projekti eesmärki kokkuvõttes selle pärast ei muudetud. Aruannete ja projektidega saab tutuvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/91619

Sellele lisaks on seaduseelnõu faasis praegu uus Veeseadus, mille kohaselt nähakse ette kohustus rajada kalapääsud kõikidele paisudele. Uue Veeseaduse eelnõu §19 lg 5 sätestab: Arvestades veekogu ja tõkestusrajatise omapära, peab tõkestusrajatise omanik veeloa andja nõudmisel tagama kalade läbipääsu. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikadeks kinnitatud veekogul või selle lõigul ehitatud tõkestusrajatisel tuleb tagada kalade läbipääs 2013. aasta 1. jaanuariks.

 

Esimeses lauses eeldatavasti arvestatakse tõkestusrajatise (üldjuhul vana veskipais ja paisjärv) omapära, kuid teine lause kohustab konkreetselt Looduskaitseseaduse § 51 lõige 2 järgi 112 jõe nimekirjas olevate paisude juurde kalatrepi ehitamist. Enamjaolt on tegemist vanade ajalooliste veskikompleksi koosseisu kuuluvate paisudega, sh ka muinsukaitse objektidega, kuhu uute rajatiste lisamine võib isegi kahjustada muinsusväärtusi.

MTÜ Eesti Veskivaramu on seisukohal, et:

 

1.      Veskipaisud ja paisjärved on lahutamatu osa vesiveskite juurde kuuluvast maa-arhitektuurist ja kultuurmaastikust, sarnaselt tuulikutele, mille lahutamatuks osaks on tiivad.

 

2.      Kalastiku arvukus ja koosseis ning paisude arv ei ole pöördvõrdelises seoses nagu mõnikord püütakse paisude kahjulikku mõju esitada. Seda kinnitavad kõik viited ajalukku.

 

3.      Eestis ei ole viimase kahe sajandi jooksul kunagi olnud nii vähe paisusid kui nüüd. Sellele vaatamata ei ole taastunud kalarikkus jõgedes ükskõik millise varasema ajaga võrreldes. Paisutamist on kõige lihtsam kalade vähesuses süüdlaseks pidada, kuigi ollakse teadlikud röövpüügi suurest mahust, tuhandetest kopratammidest, reostusest.  

 4.      Vee-energia on taastuvenergia. Tänapäeva tehnoloogiliste vahenditega on võimalik kasutada vee-energiat veekogu ökoloogiliselt kahjustamata.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaministeeriumi tihe koostöö seadusandlike dokumentide ettevalmistamisel ja elluviimisel, et tagada vesiveskite ja nende juurde kuuluvate paisude ning paisjärvede säilimine ning taastamine.

Lugupidamisega

Mae Juske

MTÜ Eesti Veskivaramu juhatuse liige

www.zone.ee/veskivaramu

 

Advertisements
Published in: on aprill 4, 2008 at 7:42 e.l.  Lisa kommentaar  
Tags:

Ümarlaua avamine toimus 04.03.2008

Ümarlaud avati 4.03.2008 kell 14.00 Tallinnas, Mustpeade majas

Avakõnesid saab lugeda aadressil:

http://www.umarlaud.eu/463.html

Published in: on märts 1, 2008 at 6:42 p.l.  Lisa kommentaar  
Tags:

Ümarlaua liikmed

  • Alvar Ild SRV Group AS
  • Andrus Treie  Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx
  • AntonPärn Kultuuriministeerium
  • Boris Dubovik Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
  • Indrek Allmann Eesti Arhitektide Liit
  • Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus
  • Juhan Maiste Tartu Ülikool
  • Jüri Kuuskemaa Eesti Muinsuskaitse Selts
  • Kalev Uustalu Muinsuskaitseamet
  • Kurmet Müürsepp Eesti Maaomavalitsuste Liit
  • Liisa Pakosta ajakiri Tehnikamaailm, Kodu ja Ehitus
  • Lilian Hansar Eesti Kunstiakadeemia
  • Mae Juske Veskivaramu
  • Mati Maanas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
  • Sakarias Leppik Eesti Apostlik-õigeusu Kirik
  • Silver Kommusaar MTÜ Vanaajamaja
  • Trivimi Velliste Riigikogu muinsuskaitse ühendus
  • Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus
  • Ülari Alamets Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Mika Orava OÜ Seeniori Majad
  • Published in: on veebruar 5, 2008 at 6:38 p.l.  Lisa kommentaar  
    Tags: